Uudised ja pressiteated ajalises järjekorras

Eeloleval suvel toimub järjekordne Tartu Ülikooli suveülikool, kus toimuvad sh. soomlastele eesti keele kursused. Eestis toimuvatest suveülikoolidest on TÜ suveülikool üks suurimatest, ning kursusi viivad läbi ülikooli tunnustatud õppejõud ja oma ala parimad praktikud. Lähemalt suveülikoolist www.ut.ee/suveylikool (eestikeelne info) või www.isu.ut.ee (võõrkeelne info). Kursused mõeldud soomlastele või neile Soome eestlastele, kelle lastel on eesti keel juba "roostes", ning kes tahavad oma keeleoskusi täiendada Saaremaal, Kuressaares 28.07 kuni 06.08.

10.-11. novembril 2007 toimus Helsingis, Kaapelitehdas'es Tuglas-Seura korraldatav traditsiooniline Mardilaat, kus Eestikeelse Hariduse Selts organiseeris Eestikeelse Hariduse seminari. Osavõtjaid oli 20 inimese ringis ja arutelu kestis tihedalt 3 tundi. Küsimustele vastasid Eesti Haridusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe, Haridusministeeriumi pressiesindaja Mika Keränen, Roihuvuori kooli eestikeelse klassi õpetaja Anne Ribelus, professor Ülo Vooglaid, eesti keele õpetaja Espoos Tiiu Näveri ja Eesti Saatkonna konsul Viktoria Tuulas. Seminari modereeris Eestikeelse Hariduse Seltsi esinaine Katri Vallaste.

Soomes elab ligi 30 000 Eesti kodanikku, sh 5000 last. Paljud neist on alustanud kooliteed Roihuvuori kooli keelekümblusklassis, kus õppetöö toimub 6. klassi lõpuni kahes keeles. Taas on päevakorral eesti kooli avamine Helsingis. Minister Tõnis Lukas pöördus Soomes elavate eestlaste poole palvega avaldada arvamust ja teha ettepanekuid eesti keele ja eestikeelse õppe korraldamise kohta Helsingi piirkonnas. HTM-i kodulehel oleva küsimustikuga püütakse selgitada, millist haridust eesti pered Soomes oma lastele soovivad ning kui palju lapsi asuks õppima eestikeelses koolis.

Praeguse valimisliidu koalitsioonileppesse on kirjutatud plaan luua Helsingisse eesti kool. Kellele ja milleks seda vaja on? Kas plaani taustal on õilis lootus, et Helsingis, Vantaal ja Espoos elavad tuhanded eesti lapsed emakeelt ära ei unustaks?

Oma keele, identiteedi ja kultuuri hoidmine võõras keskkonnas on isiksuse arengus määrava tähtsusega. Tugev side oma juurtega võimaldab meil parimal viisil üleilmastuvas maailmas toime tulla.

Eestlased moodustasid Soomes algatusrühma eesti haridust pakkuva kooli avamiseks Helsingis, sest vajadus Eesti kooli järele on ilmne – pea iga päev küsib mõni lapsevanem Eesti hariduse kohta.